Tema silme alt põriseb katkematus jorus läbi üle viiekümne Volkswageni toodetud sõiduki, millede juhid on võtnud vaevaks osaleda Eesti Volkswageni Klubi korraldatud Öökruiisil. Koguneti südaööl Ülemiste Keskuse parklasse, kust liiguti ühtse kolonnina läbi Lasnamäe linnast välja. Trass oli piisavalt mitmekesine – oli linnasõitu oma äärelinna magalagetodega, päris pimedat metsavahemaanteed, nagu nad meil Eestis enamasti ikka on, värskelt kapitaalremonditud suured valgustatud ringteed ja ülesõidud ning Laagri ja Harku oma rohke rohelisusega. Siiski peab tõdema, et kuigi linnasisesed marsruudid said hästi paika, oli pikk maanteesõit aeglases kolonnis pigem väsitav, kui tekitas mingisugused „kruiisimise" või klubisse kuulumise tundeid. Kui trassil oleks olnud mõni huvipunkt või vahepeatus, võinuks ilmselt kogu üritusest jääda õhku märksa parem kõla.
Kui jood, ära sõida! / Kui jood ära, sõida!
Seda, et autojuht peab kaine olema, oleme me kõik juba sadu ja tuhandeid kordi kuulnud. Ometi kipub mõnedele justkui üllatusena tulema, et sõitvas autos on ka kõrval- ja tagaistmel alkoholi tarbimine keelatud. Samuti ei tohi juua avalikus kohas. Vaatamata sellele jäi ürituse üheks suurimaks mustaks plekiks just alkoholijoobes kodanikud. Arusaadav, et peale pikka töönädalat tahaks „auru välja lasta," jalad seinale lüüa ja üleüldiselt ühiskonnale täiesti kasutu olla. Eestlaslik mõtteviis lausa kohustab taolise tegevuse kõrvale õlle või siidri lahti korkima. Siiski võiksid inimesed endale teadvustada, et tegu on autoklubi avaliku üritusega, millel tahes-tahtmata hoiavad silma peal ka teised klubid, miks mitte ka meedia. Sinu avatud jahe „Saku Kuld" võib lisaks su omaenda ajurakkudele saada surmavaks ka kogu klubi mainele! Leian, et alkohol, kui selline võiks äärmisel juhul sobida vaid mitmepäevaste ürituste juurde, kus on õhtul mingisugust laadi ühine koosviibimine, grill ja üleüldine suhestumine/vennastumine. Kõik väljasõidud, eriti „kruiisid," mis ju reaalselt koosnevadki suures osas sõitmisest peaksid olema 100% „alkovabad." Vähe sellest, et me sellist käitumist endale teadvustame ja heaks kiidame, peaksime me ka seda valikut propageerima!
Korralduslikud „Feilid" ja klient on kuningas printsiip
Peale üritust Rocca al Mare keskuse parklas tagasisidet kuulates, peab nentima, et inimesed on vastikud! Ma ei ole selliselt tasemel halamist juba pikemal ajal ühegi ürituse kohta kuulnud. Võibolla tõesti toimub mingisugune ülemaailmne „pehmostumine," kus kõike vaid takka kiidetakse ja kriitikutest teerulliga üle sõidetakse, kuid ma leian, et selle kruiisi korraldajad ei vääri kuidagi neile osaks saanud kohtlemist. Kui korraldajate poolt on antud selged juhised, mida järgida ei suudeta, ning siis selle üle pärast virisetakse, justkui oleks korraldaja ise teie sõidukit valesti roolinud – andke palun andeks, aga siinkohal olete küll teie ise süüdi! Meile on ju lapsest saati pähe taotud, et klient on kuningas. Küsimus on ju reaalselt aga selles, et sellisest ühistegevusest osavõtja ei ole klient – tema ongi „päris" korraldaja. Taoliste ühisürituste puhul ei saa mitte kunagi oodata, et teile kõik kandikul ette kantakse ja kõik täpselt teie meele järele toimub. Niivõrd tähtis ei olegi korralduslik pool, kui just suhtumine, sest suhtumine on see, mis loob õhkkonna. Negatiivsus kipub lihtsamini levima, kui positiivsed emotsioonid, ning lõppkokkuvõttes läheb vaja mitut head kommentaari, et üks tige kriitik üles kaaluda. Mulle kohutavalt meeldis see seltskond ja üleüldine suhtumine, mis valitses Ülemistes – vaba ja muhe, kuid üldiselt viisakas. Sihtkohta saabudes oli see aga kadunud, ning kogu asi jäigi justkui lõpetamata.
Hädaldame tagasi ja vaatame edasi
Tagantjärele tarkus on alati parim, ning „oleks" on lihtne üle huulte välja lipsama. Parem vaadata tulevikku, sest vähemalt siinkirjutajale sai selgeks, et meil on olemas see, mida on vaja iga klubi toimimiseks – mingisugune tuumik, kes viitsib ja tahab asju ajada, ning väike grupp nimesi, kes järgnevad neile maailmalõppu kui vaja. Ülejäänu on teisejärguline ja ebaoluline. Meil on juhtkond, kes suudab vajadusel asju hallata, loomulikult on nad alles „rohelised," kuid edasi on kõik juba viimistlemine.
Mina igatahes leidsin enda jaoks piisavalt positiivseid emotsioone sellelt veidi kandiliselt korraldatud ürituselt. Nägin ilusaid autosid, sain ilmselt tutvusringi paar nägu juurde, taga Maardus ei olnud ma kunagi varem käinud ning öö lõpetasin Linnahalli kail päikest tervitades. Oli tore üritus, Täname!
Kirjutas: simmtann