VW PASSAT

B1(Typ 32 , 1973-1981)

Esimene Volkswagen Passat lasti välja aastal 1973. Keretüübid, mida pakuti, olid kahe- ja neljaukselised sedaanid ja sarnase välimusega kolme- ja viieukselised luukpärad. Välimuselt jagasid kõik neli keretüüpi modernset luukpära stiili, mis oli disainitud Itaalia disaineri Giorgetto Giugiaro poolt. Passat oli oma olemuselt luukpära versioon mehhaniliselt identse Audi 80-ga. Viieukselist universaalkerega Passatit tutvustati aasta hilljem, 1974. Euroopas oli Passat varustatud kas kahe ümmarguste 7 tolliste või nelja ümmarguste 5.5 tolliste esituledega, sõltuvalt spetsifikatsioonist. Passat oli üks modernsemaid pereautosid oma aja kohta ja oli mõeldud, asendamaks aegunud välimusega Type 3-e ja Type 4-ja.
Terve mudelivalik sai uuenduste osaliseks 1977.a, sisaldades endas interjööri ning näidikuteploki uuendusi ja sõltuvalt mudelist 4 ümmargust või 2 kandilist esituld.

B2(Typ 32B, 1981-1988)

Teise generatsioon Passat lasti välja aastal 1981. Platvorm, mida nimetatakse B2-eks, oli natuke pikem ja auto uuendatud disain oli koheselt ära tuntav Passatina, suurim nähtav muutus oli kandilised esituled. Lisaks Passati luukpära ja universaalkerele pakuti ka sedaaankere, mida müüdi Euroopas kuni 1985.a uuendusteni Volkswagen Santana nime all. Põhja-Ameerikas müüdi Passatit/Santanat Volkswagen Quantumi nime all, mida oli saada kolmeukselise luukpärana, neljaukselise sedaani ja universaalkerena. Viieukselist luukpära Põhja-Ameerikas ei müüdud ning ka kolmeukseline luukpära visati vähem, kui paari aasta pärast müügist välja. Nelikveolist Syncro versiooni tutvustati oktoobris 1984.
Santanat toodeti ka Hiinas, Brasiilias, Mehhikos (1984-1988 Volkswagen Corsari nime all) ja Argentiinas.
Nagu ka eelmist generatsiooni, Passat B2-te müüdi põhiliselt neljasilindriliste bensiini- ja diiselmootoritega.
Nelikveosüsteemi, mida Passat Variant Syncrol kasutati, pärineb Audi 80 quattrolt, mitte Volkswagen Golf Syncrolt, nagu tavaliselt arvatakse. Syncro põhi oli peaaegu täiesti erinev tavalisest Passatist, sellel oli kardaanitunnel, muudetud asukohaga kütusepaak ja puudus tagavararattakoobas(et teha ruumi tagasillale). Ainult populaarseim, universaalkerega variant projekteeriti. Syncro oli saadaval ka Põhja-Ameerikas, ainult viiesilindrilise mootoriga.
1985.a sai terve mudelivalik kerge uuenduse osaliseks. See sisaldas uue kujundusega laiemaid stangesid, interjööri muutusi, uut iluvõre ja uusi tagatulesid luukpära versioonil. Santana nimi kadus Euroopast. Sedaani esiots oli nüüd sama, mis teistel versioonidel.
31. märtsil 1988, tootmine lõpetati( kuigi Syncro mudeleid toodeti kuni juunini). B2 Passatit toodeti Saksamaal 3 345 248 eksemplari. Ühtekokku terves maailmas toodeti B2 Passatit vähemalt nelja ja pool miljonit ühikut.

Passat B3 ja B4(Typ 35i, 1988-1996)

Passati kolmandat generatsiooni tutvustati märtsis 1988 Euroopas, 1990. aastal Põhja-Ameerikas ja 1995.a Lõuna-Ameerikas. Iluvõre puudumine pani auto esiotsa meenutama vanu, tagaveduseid Volkswageneid, nagu 411 ja samas ka uut stiilitrendi esindama. Auto esiotsa stiil arendati Volkwageni 1981.a ideeautost Auto 2000.
Sellel ajal oli see esimene Passat, mida ehitati Volkswageni poolt disainitud platvormil, mitte ei jagatud seda enam Audi sedaaniga. Auto, millele omistati nimetus B3 Volkswageni platvormide nomenklatuuris, oli üldjoontes baseeritud A platvormil, mida kasutati väiksemal, Golfi mudelil, aga seda venitati igas suunas. Palju osad nende mudelite vahel on ühised. Ainult 4-ukseline sedaan ja 5-ukseline universaal olid saadaval, jättes välja eelmiste mudelite luukpära versioonid. Seda turustati kõikidel turgudel Passati nime all, Põhja-Ameerikas esmakordselt.

1993. aasta mudeliuuendus (Passat B4)

B3 Passatit uuendati 1993.aastal radikaalselt ja kuigi seda määrati kui B4-ja, ei olnud uus mudel. Uuendustega vahetusid kere välispaneelid, välja arvatud katus ja klaasid. Kõige suurem nähtav muutus oli iluvõre, mis sarnanes sama ajastu muude Volkswageni mudelitega, nagu Golf 3 ja Vento(Jetta). Interjööri uuendati kergelt ja lisati turvavarustust, nagu eesmised topelt turvapadjad ja turvavööde eelpingutid, kuigi armatuurlaua üldine kujundus jäi samaks.

Passat B5 ja B5.5(Typ 3B/3BG, 1996-2005)

Passat B5

Täiesti uut Passatit, mis baseerus Volkswagen Grupp B5 platvormil, lasti välja 1996. a Euroopas ja 1998.a Põhja-Ameerikas. Oma PL45 nime kandvat platvormi jagati esimese generatsiooni Audi A4-jaga, mida tutvustati 2 aastat varem. Volkswagen Passat naasis Audiga platvormi jagama, nagu tegid seda Passat B1 ja Passat B2.
Passat tutvustas uut disainikeelt, mida sai hiljem näha Golf MK4, Bora ja Polo MK4 peal.
Aerodünaamika kallal nähti vaeva ja tulemuseks oli sedaan Passatil koefitsient 0.27.
Auto sisaldas täielikult sõltumatut neljalülilist esivedrustust ja poolsõltumatut torsioontala esiveolistele mudelitele või täielikult sõltumatut vedrustust 4motion süsteemi kasutavat nelikveolisele autole.

Passat B5.5

B5 Passati mudelid, mis ehitati peale 2000. aasta lõppu ja mida tuntakse kui B5.5 mudelid, said väikeseid stiili ja mehhaanilisi uuendusi. Nende hulka kuulusid eesmised luuptuled, stangede uuendus, uued tagatuled ja kroomkaunistused.

Passat B6 ja B7(Typ 3C, 2005-2011)

Passat B6

Esimest Passat B6-te tutvustati Genfi autonäitusel märtsis 2005 ja lasti Euroopas välja suvel 2005. Erinevalt oma eelkäijast ei jaganud B6 Passat enam Audi võrdväärse mudeliga(A4). Baseeritud modifitseeritud Golf MK5-e PQ46 platvormil, B6 sisaldas endas taas ristimootorit, nagu seda olid ka B3 ja B4 generatsioonid.
Passati universaalversioon võttis üleüldise võidu "Practical Caravans Towncar of the Year Awards 2008" oma paljude vedamisomaduste tõttu, nagu "Trailer Stability Programme"(haagise stabiilsusprogramm).
Aasias nimetati Passat B6-te Volkswagen Magotan-iks, peale oma tütarettevõtte Shanghai Volkswageni otsust jätkata B5 platvormi kasutamist. Alates augustist 2010, pakuti Passat B6 universiaalversiooni ka Aasias, mis oli täielikult imporditud mudel. Aga seda autot kutsutakse seal lihtsalt Volkswagen Variant-iks, et mitte viidata nimele "Passat" või "Magotan".

Passat CC

CC( Comfort Coupe) on neljaukseline "kupee"-versioon Passatist. See debüteerus 2008.a Detroidi autonäitusel. Algselt planeeritud konkureerima Mercedes CLS-iga, Passat üritas olla stiilsem ja luksuslikum,kui eelnevalt välja lastud Passat B6. USA-s loobuti üldse Passati nimest ja autot müüdi lihtsalt CC nime all. Mõned spetsiifilised valikud Passat CC juures: käed-vabad parkimine, sõidureast kõrvalekandumise ennetusprogramm, intelligentne püsikiirusehoidja ja adapteeruv vedrustus. CC-le pakutavad mootorid olid sarnased Passat B6-el kasutatavatel. Kuigi CC turustatakse kui luksuslikumat varianti Passat B6-est, on see siiski odavam,kui Passat B6.
Volkswagen uuendas CC-d 2011.a lõpus mitmete stiiliuuendustega. Uuendatud mudeli puhul loobuti lõplikult nimest "Passat".

2010.a mudeliuuendus (Passat B7)

Passat B6 uuendati Klaus Bischoffi ja Walter de Silva poolt ja esitleti Pariisi autonäitusel septembris 2010. Olgugi, et seda esitleti kui Passat B7-et, ei olnud tegemist siiski uue mudeliga. Üldine kõrgus ja mõõtmed jäid samaks B6-ega, ainult pikkus pikenes 4mm võrra. Uuteks lahendusteks olid väsimuse avastamise süsteem ja automaatne linna avariipidurdussüsteem. Müügile saabus B7 novembri keskel 2010.
Interjöör sai väikeste uuenduste osaliseks, aga üldine armatuurlaua disain jäi samaks.
Hiinas vahetati Magotan välja pikema teljevahega B7-e vastu. Uus mudel on eksklusiivne Hiina turule ja vähemalt 100mm pikem,kui Euroopa B7 versioon.

Passat Alltrack

Oktoobris 2011 esitles Volswagen Tokyo autonäitusel Passat Alltrack-i. Passat Alltrack täidab auku, mis jääb Volkswageni sõiduautode ja linnamaasturite(Tiguan, Touareg) vahele. Passat Alltrackil on kõrgendatud kliirens(135-165mm), mis parendab lähenemisnurka 13.5 kraadi pealt 16 kraadile. Passat Alltrack on ainuke Volkswageni sõiduautode seas, mis pakub 4motion nelikveosüsteemi off-road sõiduprogrammiga. Off-road süsteem töötab ABS-i, elektroonilise diferentsiaaliluku(EDL-i), DSG ja mäeltlaskumissüsteemi koostööl, et juhtida sõidukit off-road ekspeditsioonil.

Autor: Cristerh